"Nõiduse õpilane" Karl Ristikivi
uued riided tooma. Kuid Hansul oli endal umbes sama palju raha taskus kui nooruk soovis. Kui üliõpilane sauna läks, võttis Hans ülikonna
hoopis endale ja andis talle raha vastu. Selle ülikonnaga sai ta nüüd eksamile minna, et komisjon näeks, et ta pole mingi vaene looder, vaid pigem
rikas ja laisk. Ta sai ülikooli sisse, sest arvati, et ta teeb peavalu linnavahtidele, pole muud kavatsust, kui elada paar aastat lõbusat elu, tukkuda
loengutel ja teha ennast naeruväärseks disputatsioonidel. Johannesel tekkis huvi matemaatika ja astronoomia vastu. Peagi sai Johannes tunda
vaesust, kuna ta oli töö asemel suundunud ülikooli teadmiste jahile. Ta õppis ära paar silmamoondamis trikki, millega rahvast naerutas. Pika
peale asi laabus. Ühel päeval, kui Johannes teiste üliõpilastega tänaval jalutas, hüüdis üks väike poiss- JAN KOVAR. Poiss tuli Rabi Esralt sõna
tooma, et ta tema juurde läheks, kuna ta oli suremas. Johannes läks siis juudipoisiga kaasa