Kas rootsi aega saab nimetada ''vanaks heaks rootsi ajaks''?
väljaõpetama Bengi Gottfried Forselius. Tema koostas ka esimese aabitsa, õpetas
nelja aasta jooksul välja 160 talupoega ning tänu temale võeti aastal 1684 vastu
seadus, et igasse kihelkonda tuleb mõisnikel ehitada kool. Heinrich Stahl rajas
saksa keelele esimese eesti keele grammatika. Ka ülikoolid tekkisid. Neis võisid
õppida nii aadlikud kui ka talupojad. Valitses neli teaduskonda: filosoofia, usu,
teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja
dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused.
Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski
talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus
kaevata mõisnike ja mõisavalitsejate peale ning ka maksusüsteemi muutumine.
Nüüdsest võis iga talu teha teopäevi oma võimetekohaselt. Kümnis asendati kindla
viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Samuti eksisteeris ka vakuraamatud,
annaabi.ee 
