Etoloogia alusmoodul-Tartu Ülikool
N: puuviljakärbse tiivadisplei - (a) erinev lävend. N:
kui kokku pannakse D. melanogaster ja D. simulans, hakkab isane simulans kosima pisut
hiljem ja on pikaldasem, emane melanogaster aga on kärsitum (vastuvõtlikkuse lävi on
madalam) (b) meelte erinev tundlikkus. Pimeduses aeglustub kosimine pisut simulans’il, kuid
mitte melanogaster’il, mis viitab visuaalsete signaalide tähtsusele esimesel liigil (c) erinev
kasutussagedus. Vibratsioon on teiste kosimis- displeidega võrreldes melanogaster’il pisut
sagedasem kui simulans’il (d) erinev järjekord. Osa liike (melanogaster, simulans) sooritavad
vibratsiooni enne kopuleerimist, osa aga (D. rufa) selle ajal. (e) erinev ajaline muster.
Vibreeriv displei koosneb rütmilistest pulssidest ja nendevahelistest intervallidest.
Hüpotees displeide evolutsioonilisest päritolust. Põhihüpotees selle kohta tugineb displeide
sarnasusele mõnede igapäevaste praktiliste tegevustega loomadel. Tunnustatuim hüpotees:
annaabi.ee 
