TOLM Tolm võib osutuda tüütavaks riskifaktoriks. Tolmu ohtlikkus sõltub koostisest, kogusest ja osakeste suurusest. Mida väiksem on osake, seda sügavamale see organismi tungib. Tolm võib pika aja jooksul akumuleerida kopsudesse ja kutsuda esile pneumokoniaoosi, mis on üldtuntud töövõimetust põhjustav kutsehaigus. Tööstuslik tolm omadustelt jaotatakse 4 gruppi: 1) Koostise järgi (orgaaniline, mineraalne või metalliline) 2) Disperssuse järgi - nähtav, mikroskoopiline (udu), ultra-mikroskoopiline (suits) 3) Toksilisuse järgi (mürgine või inertne) 4) Tule ja plahvatusohu järgi (ohtlik või mitteohtlik). Tööstuslik tolm kahjustab inimorganismi mõjudes hingamisteedele ja tekitades pneumokonioose. Kahjustab nahka, takistades ekseeme, dermatiite ja dermatokonioose. Kahjustab silmi ja limaskesti. Asbest on looduslik mineraalkiud, mis on vastupidav paljudele kemikaalidele. Asbestikiud on tugevad ja peened
Niisked liivsavid ja savid ning märjad liiv- ja kruuspinnased muutuvad külmudes tunduvalt. 50. Analüüsige plaadi ja kompressioonikatseid savidel. Kompressioonikatse korral puudub pinnasel nn. külglainemise võimalus, pinnase maht kahaneb pooride mahu vähenemise arvelt. Plaadikatse korral on aga horisontaalnse liikumise võimalus olemas. Savipinnaste kokkusurutavus oleneb nende konsistentsist, veesisaldusest, mineraloogilisest koostisest ja disperssuse astmest. Savipinnaste kokkusurumisel etendavad olulist osa mineraalosakeste ümber olevad hüdraatkelmed, mis võtavad vastu osa survest, sealjuures ise deformeerudes. Savipinnased on rohkem kokkussurutavad kui liivad. Nende konsolideerumine toimub aeglaselt, kusjuures võib täheldada kahte konsolidatsiooni faasi. Esimese faasi, nn. Primaarse konsolidatsiooni ajal surutakse välja poorivesi. Teise faasi vältel deformeeruvad mineraalosakesi
annaabi.ee 
