elektroodidel eralduva iga aine moolide arv pöördvõrdeline tema ioonlaengu suurusega. 15. PILET a Kolloidid ehk pihused on mehhaaniline segu, kus üks aine on ühtlaselt pihustatud teise. Olgu ka kohe märgitud, et kolloidid (kolloidosakesed) on liiga väikesed selleks, et neid mikroskoobis näha, kuid reeglina piisavalt suured, et hajutada valgust. (ainet, mis pihustununa ühtlaselt jaotub teises aines(disperssne), nimetatakse PIHUSFAASIKS. Ainet, milles pihusfaas ühtlaselt jaotub, nimetatakse PIHUSKESKKONNAKS). b Looduses on kolloidlahused kõikjal – kolloidlahused on praktiliselt kõik elusorganismides olevad vedelikud, ka suur osa looduses olevaid lahuseid jne. (nt Merevees on suur osa materjalist kolloididena.)Kolloidlahused võivad esineda soolidena ja geelidena (tarretena)
raba keskosas Turba füüsikalised ja keemilised omadused 10 Omadused on määratud taimede omadustega ning lagunemisastmega. Turvas on polükomponentne, polüdispersne, polükolloidne ja kõrgmolekulaarne süsteem. Iseloomulik, et süsteem on vee keskkonnas: tahke, vedel ja gaasiline faas osakesed, millest koosneb on eri suurusega on kolloidid, lahused kõrgmolekulaarne, koosnedes taimejäänustest. Kolloidsüsteem koosneb disperssne faas (tahked osakesed), dispersioonikeskkond (õhk, vesi). Kolloidsüsteemi tunnused: Osakeste suurus 1…100 nm (ioonil 0,3 nm); Liikumiskiirus madalam kui ioonil; Dialüüs – poolläbilaskva membraaniga saab seda lahutada Termodünaamiliselt ebapüsivad, st osakesed võivad vastastikku toimida. Elektroforees – lahuses elektriväljas osakesed jaotuvad pooluste vahel Turba lagunemisaste Turba lagunemisaste (humifitseerumine) näitab lagunenud amorfse
annaabi.ee 
