liikuva ja iikumatu piirpinna vahel. Seda potentsiaali nimetatakse elektrokineetiliseks ehk - potentsiaaliks. See suurus määrab elektrokineetiliste nähtuste intensiivsuse ning on oluline näitaja ka kolloidlahuste püsivuse määramisel. 8. Selgitage pinna ümberlaadumise nähtust? 9. Mida kujutavad endast relaksatsiooniefekt ja elektroforeetiline pidurdus? 4. DISPERSSETE SÜSTEEMIDE OPTILISED OMADUSED 1. Millised optilised nähtused ilmnevad valguse langemisel disperssele süsteemile? Millised uurimismeetodid põhinevad nendel nähtustel? Dispersseks nimetatakse süsteemi, mis koosneb vähemalt kahest komponendist, millest üks on väikeste osakestena jaotatud teises. Enamikul juhtudel nimetatakse ülekaalus olevat komponenti dispersioonikeskkonnaks ning hulgalt vähemat1 komponenti dispersseks faasiks. Jämedisperssed süsteemid Kolloiddisperssed süsteemid Molekulaardispers-sed
ionogeenset osa. Sisemine osa - tuum koosneb aine molekulidest või aatomitest ning moodustab kolloidosakese põhilise massi. Tuuma pinnale adsorbeeruvaid ioone nimetatakse potentsiaali määravateks ioonideks. Potentsiaali määravad ioonid koos vastasioonidega moodustavad kolloidosakese välise ehk ionogeense osa. 87. Valguse hajumine disperssetes süsteemides. Kui valguskiir langeb disperssele süsteemile, siis esinevad järgmised juhud: valgus läbib dispersse süsteemi, valgus murdub dispersse faasi osakestes, valgus peegeldub dispersse faasi osakestelt, valgus hajub difraktsiooni tõttu, valgus neeldub dispersses süsteemis. Valguse läbiminek ilma kaasnevate kõrvalnähtusteta on iseloomulik värvitutele molekulaardispergeeritud süsteemidele. Mikroheterogeensetes süsteemides valgus hajub ja neeldub. See põhjustab nende hägusust. J. W
annaabi.ee 
