Statistika on teadus, mis käsitleb arvandmete kogumist, töötlemist ja analüüsimist. Matemaatiline statistika uurib statistika teoreetilisi aluseid, ta uurib statistiliste andmete põhjal järelduste tegemise meetodeid. Üldkogum on kas looduse või ühiskonna nähtus või objektide hulk, mille kohta soovime teha teaduslikult põhjendatud järeldusi(Populatsioon).Valimiks nimetatakse mõõtmiseks võetud üldkogumi osa. Juhuslik valim, valimisse kuuluvad objektid valitakse välja täiesti juhuslikult üldkogumi kõigi objektide hulgast. Planeeritud valim valimisse kuuluvad objektid määratakse katseplaani järgi. Kõikne valim, valim langeb ühte üldkogumiga. Valim peab olema:*küllalt arvukas *igal üldkogumi objektil peab olema võrdne võimalus valimisse sattuda. Objekt-tunnustabel saab kasutada:* andmed õpilaste kohta* riigiakadeemiasse sisseastumiskatsed. Arvulised tunnused:*Pidev tunnus võib omandada kõiki reaalarvulisi väärtusi mingist piirkonnast (kasv, ...
objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K 1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn
pikksilma objektiivi ette muudetava dispersiooniga kompensaator. Joonisel 49 esitatud refraktomeetri kompensaator (3) koosneb kahest ühesugusest nn. otsevaateprismast K1 ja K2, mida saab vastava kruvi abil teineteise suhtes ümber pikksilma optilise telje pöörata. Prismade K1 ja K2 vastastikuse asendi muutmisel 180° võrra, muutub sellise kompensaatori kui teraviku dispersioon nullist kuni üksikprisma kahekordse dispersioonini. Kui uuritava aine ja prisma P2 dispersioon ei ületa kompensaatori dispersiooni, siis saab prismad K 1 ja K2 asetadapikksilma objektiivi ette nii, et kaob värviline riba pikksilma vaatevälja ning ühtlaselt valgustatud ja valgustamata osa vahelt. Kompensaatori prismadega ühendatakse trummel, millelt kompensatsiooni olukorras tehtud lugemite põhjal saab vastavate tabelite abil arvutada uuritava vedeliku keskmise dispersiooni nF-nC. Kompensaatoris kasutatavad otsevaateprismad nn
otseselt põhjuseks vere mittenjuutonlikele omadustele. Esimene on spontaanne agregatsioon, kui ei toimu vere liikumist ja nn raharullide teke. Kui panna veri liikuma ja 4 ja seda ühtlaselt kiirendada, hakkavad rakkudevahelised tõmbejõud vähenema ja pinge tõttu, mis tekib suspensioonis, hakkavad erütrotsüütide agregatsioonid lagunema kuni lõpuks jõuavad täieliku dispersioonini. Samal ajal väheneb vere viskoossus umbes viiekordselt algsest väärtusest. Kõrgmolekulaarsed proteiinid nagu fibrinogeen ja mitmed immunoglobuliinid, olles passiivselt absorbeeritud punaliblede membraanile, aitavad kaasa makromolekulaarsete sildade tekkele rakkude vahel. Kui erütrotsüüdid suspendeerida valguvabas lahuses, ei moodusta nad komplekse ja voolavad suhteliselt hästi ka madalatel kiirustel.
annaabi.ee 
