puhul nim hüdrofoobseks süsteemiks. · Lüofiilsed süsteemid. Vastastikused mõjujõud suured; veekeskkonna puhul kutsutakse süsteeme hüdrofiilseteks Süsteemideks. · Peale dispersioonikeskkonna ja dispersse faasi osakeste vahelise mõjustuse tuleb arvestada ka dispersse faasi osakeste vahelisi mõjutusi. · Vabadisperssed süsteemid. Dispersse faasi osakesed pole omavahel seotud ning süsteemi struktuur-mehhaanilised omadused on praktiliselt samad kui puhtal dispersioonikeskkonnal. Neid süsteeme nim soolideks. · Struktureeritud süsteemid. Neis moodustavad dispersse faasi osakesed omavahel küllaltki tugevaid ruumilise struktuure; struktuur-mehhaanilised omadused lähenevad tahke aine omadustele. Neid nim geelideks. 57. Analüütilise keemia eesmärk · Analüütilise keemia eesmärk on mitmesuguste objektide keemilise koostise määramine. Millised ained on uuritavas objektis? Kvalitatiivne analüüs Kui palju on neid aineid uuritavas objektis
.. 10-9m. Jäme dispers. süst. suurem kui 10-7m. Mida väiksemad on kolloidosakesed, seda püsivam on kolloidsüsteem. Veeaur ei ole kolloidsüsteem kui kogunedvad suuremaks, siis sajab sademetena alla. Biofoobsed süsteemid dispersiooni keskkond, osakeste vaheline mõju on nõrk. Kolloidosakeste omavahelised mõjud: 1. vabad disperssed süsteemid: osakeste omavaheline seotus puudub süsteemi struktuur ja mehaanilised omadused on praktiliselt samad, mis dispersioonikeskkonnal. St. osakeste side puudub, mõju üksteisele puudub. Näiteks suitsu tolmuosakesed õhus. Liiguvad samamoodi nagu õhkki. 2. struktureeritud süsteemid: kolloidosakeste vahel on tugev ruumiline struktuur kolloidosakeste omadused on tunduvalt erinevad dispersioonikeskkonnast. Näiteks: tarded ja geelid(t-v): tarretis. Kolloidsüsteemide tekitamine: 1. kondenseerumismeetod väiksemad osakesed liituvad suuremaks. 2
“sobivas” temperatuurivahemikus) Katalüsaator - keemilise reaktsiooni kiirust mõjutav aine. Katalüsaatorid on selektiivsed. Katalüsaator ei muuda tasakaaluolekut ega saa põhjustada termodünaamiliselt võimatut reaktsiooni, saab kiirendada vaid võimalikke reaktsioone. Vähendab energiabarjääri (aktiveerimisenergia väheneb), ei muuda süsteemi alg- või lõpp-oleku energeetilist nivood. Kolloidlahused - iseloomulik heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Lüofoobsed kolloidid (lüofoobne - “lahustit kartev”) - dispergeerunud osakesed nõrgas vastastoimes lahustiga, seetõttu suhteliselt ebapüsivad. Lüofiilsed kolloidid (lüofiilne - “lahustit armastav”) - osakesed tugevas vastastoimes DK-ga. Moodustuvad sageli aine ja vedeliku segamisel. Püsivamad kui lüofoobsed kolloidid. Adsorptsioon - aineosakeste kogunemine faasi sisemusest faaside piirpinnale. On iseeneslik protsess, kaasneb energia eraldumine
võimalikke reaktsioone. Lahuste liigid: Lahuste klassifikatsiooni võimalused: *osakeste suuruse alusel (tõelised ja kolloidlahused jt.). *agregaatoleku alusel (gaasilised, vedelad, tahked lahused; faasid võivad ka erineda : gaas metallis jt. tahkistes,vedelik tahkes jne.). *küllastumisastme alusel (küllastumata, küllastunud, üleküllastunud). Lahustumise määra isloomustab konsentratsioon. Kolloidlahused: Iseloomulikb heterogeensus: dispergeeritud faasil (kolloidosakestel) ja dispersioonikeskkonnal on erinevad omadused. Kolloidosake - väga väike (ei sadestu või sadestub väga aeglaselt), küllaltki suur (dispersioonikeskkonna molekulidega võrreldes), mass 104 - 106 aatommassi ühikut (orienteeruvalt). Kolloidlahused on pikaajaliselt stabiilsed. (Tydalli efekt) Liigitus peam. kolloidosakese ja dispersioonikeskkonna agregaatoleku või vastastiktoime alusel. Liigitus agregaatoleku järgi: aerosoolid(tahke,vedel gaasis), soolid(dispersiooniKK vedel), vahud(gaas vedelikus), dispKK
annaabi.ee 
