Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus Energeetilisest seisukohast vaadeldes on kondenseerimismeetodid kasulikumad, sest kondenseerimisel pind väheneb. Seoses sellega väheneb ka vabaenergia ja protsess kulgeb isevooluliselt. Kondensatsiooniprotsessi tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 84. Koagulatsioon.
*Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus *Energeetilisest seisukohast vaadeldes on kondenseerimismeetodid kasulikumad, sest kondenseerimisel pind väheneb. Seoses sellega väheneb ka vabaenergia ja protsess kulgeb isevooluliselt. Kondensatsiooniprotsessi tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist.
*Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus *Energeetilisest seisukohast vaadeldes on kondenseerimismeetodid kasulikumad, sest kondenseerimisel pind väheneb. Seoses sellega väheneb ka vabaenergia ja protsess kulgeb isevooluliselt. Kondensatsiooniprotsessi tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. *Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist.
Mõlema meetodi puhul on vaja osakesed fikseerida sobivas suuruses ja anda süsteemile vajalik püsivus Energeetilisest seisukohast vaadeldes on kondenseerimismeetodid kasulikumad, sest kondenseerimisel pind väheneb. Seoses sellega väheneb ka vabaenergia ja protsess kulgeb isevooluliselt. Kondensatsiooniprotsessi tuleb aga õigeaegselt pidurdada, et osakesed ei kasvaks liiga suureks, sest muidu tekiks jämedispersne ebapüsiv süsteem. Dispergeerimismeetoditel lähtutakse jämedisperssetest süsteemidest, kusjuures osakesi peenendatakse kolloidosakeste mõõtmeteni. Kuna peenendamisel suureneb märgatavalt pind, siis suureneb ka pinna vabaenergia ning süsteemi ebastabiilsus kasvab. Püsiva süsteemi saamiseks tuleb vabaenergia liig kompenseerida, sest muidu toimub osakeste kokkupuutel kohe agregatsioon. Selleks lisatakse juurde kolmas komponent - stabilisaator, mis takistab peenendatud osakeste ühinemist. 90. Koagulatsioon.
annaabi.ee 
