tõenäosuslik asukoht on nihutatud eletronegatiivsema aatomi poole. Kergesti polariseeritavad on kaksiksidemetega molekulid. Polaarseid rühmi sisaldavad polümeerid: PVOH (polüvinüülalkohol), mõned tselluloosieetrid (MC metüültselluloos, Klucel E,G) jms. Suurepäraste lahustuvusomadustega vees on polü (2-etüül-2-oksasoliin) e Aquazol - parem kui PVOH, mittetoksiline, mitteioonne termostabiilne termoplast. Lahustumisel on tähtis, milline on lahustuva aine dispergeerimisaste. Tõelises lahuses ( näit. keedusoola lahustumisel tekib tõeline lahus) toimub lahustumine iseenesest, lahuse ja lahusti omavaheline protsess on soodne - energeetiline tase on sobilik. c, t0 ja rõhk on lahustuvuse parameetrid. Kõik muutused tõelises lahuses on pööratavad. Kolloidlahus ei teki ise, see vajab spets. tingimusi. Ta seismisel vananeb :eralduvad lahustunud aine ja lahusti. Faaside eraldumine on energeetiliselt soodne ja pöördumatu protsess. Polümeeri kolloidlahus - lateks
kvantitatiivne seos? Kuidas saab leida Avogadro arvu selle seose põhjal? Selle ruutkeskmise nihke põhjal võib NA leida. 9. materjal lk 2 3. Kuidas võib leida dispergeeritud osakeste mõõtmeid või kontsentratsiooni lüosoolides osmootse rõhu kaudu? 16 4. Millised on Teile tuntud dispersioonanalüüsi meetodid (so. meetodid, mille abil saab leida osakeste dispersiooniastet)? Dispergeerimisaste ei lähe lahuseks ega sademeks. 5. Kirjutage sedimentatsioonikiiruse valem gravitatsiooniväljas? Milline füüsikaline sisu on selle võrrandi liikmetel? Milliste parameetrite muuutmisega saab muuta osakeste settimiskiirust? Selles võrrandis pole arvestatud Browni liikumisega. 6. Milline näeb välja settimiskõver (m=f(t)) mono-, bi- ja polüdisperssete süsteemide korral? 7. Kui suuri osakesi (millises suuruste vahemikus) saab leida sedimentatsioonil?