Meditsiiniajaloo konspekt
närvihaiguste raviks.)
Keskaja lõpuperioodi iseloomustab jätkuv teadmiste kogunemine farmaatsia vallas. Seda
põhjustas nii ülikoolide areng, maadeavastused kui ühiskonna jätkuv poliitiline korrastumine
(kaasaegse riigi väljakujunemine). Viimasega, aga ka akadeemiliste ringkondade huvidega,
võib seotud olla Euroopa esimeste farmakopöade ilmumine. Farmakopöad sisaldasid
ravimite valmistamise õpetusi vastavalt ajastu standarditele (1497 (Ricettaria Fiorentino),
1546 (Dispensatorium Pharmacopearum)). 1618. aastal Inglismaal avaldatud teoses oli
toodud peaaegu 2000 retsepti.
Farmaatsiale avaldas mõju botaanika-teaduse areng, põhjustatud maadeavastamisest (uued ja
huvitavad taimed nii aias, köögis kui apteegis, olid kiinapuu, tubakas, kohv, kakao, tee jne).
Sageli sisaldasid varased botaanikaõpikud ka ülevaadet kõnesoleva taime eeldatavatest
raviomadustest.
17.-18. sajandil oli ravimite kasutamine laialt levinud. Tegemist oli polüfarmaatsilise
annaabi.ee 
