Meditsiiniajaloo konspekt
pidanuks suurendama patsientide usaldust haigla vastu.11
Haiglate areng andis oma panuse arstkonna emantsipatsioonile. Kui 18. sajandil olid
haiglate juhtkonnas veel mittemeedikud (annetajad ja nende esindajad), siis 19. sajandi
jooksul, arstiteaduse arenedes, said ka arstkonna esindajad üha enam haiglate majandamises
kaasa rääkida. 18. sajandil hakkasid haiglate rajamises üha enam tähtsat rolli mängima arstid.
Tekkisid dispanserid jm asutused (esialgu küll vaid suuremates linnades).
Haigla areng viis arstide spetsialiseerumisele. Haiguskäsitluse süvenev lokaliseerimine tõi
samuti kaasa spetsialiseerumise, tekkisid ka kitsamatele valdkondadele pühendatud (laste-,
naiste-, silma, sugu- jne) haiglad. Sellised erihaiglad medikaliseerusid (läksid arstide kontrolli
alla omandades eeskätt ravifunktsiooni) varem kui suured traditsioonilised asutused, millistes
annaabi.ee 
