Arhiivinduse kordamisküsimused ja vastused
käis kaasas ka tohutu ajaloobuum, rahvusliku eneseteadvuse plahvatuslik kasv, massiline
ajalooseltside teke.
Saksamaa arhiivinduse suurkuju Leopold von Ranke (17951886) Preisi TA liige, Berliini
ülikooli professor ja aastast 1841 Preisi riigi ametlik historiograaf, allikakriitilise meetodi
silmapaistev arendaja ning rakendaja, initsiatiivil tõusis plahvatuslikult arhiivide
osakaal/tähendus ajaloo uurimisel. Ranke: Ajaloolane, kes ei tööta aastas 300 päeva arhiivis,
diskvalifitseerub! Sellest kujunes saksa ajaloolase professionaalsuse määratlemise reegel.
Varasem seisukoht oli olnud: arhivaar ei tohi tegeleda ajaloo uurimisega!
Arhiivinduse teooriat ja praktikat arendasid edasi mitmed Ranke õpilased:
· Nt arhiivide eraldumine raamatukogust. 1862 Wilhelm Wattenbach esines tööga
arhiivide ja raamatukogude spetsiifilistest erinevustest.
· Aastatel 1875-1895 kujunes arhiivist välja teadusasutus. Preisi direktor Heinrich von