Konstantin Päts
a arreteeriti ja oli kuni 1954. a vanglas. Suri 1956
Buraševo psühhoneuroloogiahaiglas.
Päts on Eesti 20. sajandi vastuolulisimaid riigitegelasi. Viimastel
aastakümnetel on tema isikuga seoses polemiseeritud mitme küsimuse üle.
Esiteks, kas Päts võis olla 1920. aastatel NSV Liidu mõjuagent, esindades NSV
Liidu ärihuvisid Eestis. Teiseks, kas vabadussõjalased kujutasid endast 1934.
a tõepoolest Eesti demokraatiale ohtu, mis õigustanuks Pätsi riigipööret.
Diskuteerituimaks küsimuseks on jäänud Pätsi otsus alistuda 1939. a NSV
Liidu nõudmistele. Lootes vältida sõda NSV Liiduga, nõustus Pätsi valitsus
NSV Liidu ultimaatumiga rajada Eestisse Punaarmee baasid.
annaabi.ee 
