Majanduspoliitika
ajalooliselt tekkis alles üsna hiljuti.
Tavaliselt mõistetakse ja määratletakse riiki kui avalik-õiguslikku organisatsiooni, mis oma
õiguskorra loomisel ning sellel korral põhinevates võimuavaldustes on oma territooriumil
piiramatu ja rahvusvahelistes suhetes sõltumatu igast muust võimust. Tõsi, globaliseerumise
tingimustes – eriti pärast Afganistani, Serbia, Iraagi, Liibüa jms sündmusi – on viimatimainitud
põhimõtted muutunud diskuteeritavateks.
Riik on sotsiaalse ühiselu tsiviliseeritud vorm, milles seosed ühiskonna üksikliikmete ning
ühiskonna kui terviku vahel on korraldatud tsentraliseeritud võimusuhete alusel.
Võim ühiskondlikus mõttes tähendab valitsemis- ja alluvussuhteid. Sellised suhted on vajalikud
ühiskonnaelu korraldamiseks, ühiskondlike arenguprotsesside juhtimiseks. Seda aga mitte ainult
õigust, vaid ka otstarbekust ja sotsiaalsete gruppide huvisid silmas pidades. Võim on ühiskonna
annaabi.ee 
