arsti poole ning vajadusel teostama kosmeetilisi protseduure seenhaiguse ravi soodustamiseks arsti soovitusel/nõusolekul. Antud isesiesvat tööd kirjutades sattusin, ma internetis huvitavale lehele, kus .... oli esitanud arstile järgneva küsimuse: ,,Kas küüneseen levib küünelakiga edasi, või sisaldab lakk seent hävitavaid omadusi?" Ausalt öeldes, on see küsimus mind ennastki huvitanud. Dr. Jüri Laasiku andis järgneva vastuse: ,,Tõstatatud probleem on diskussiooniobjektiks olnud ka laboriarstide seas ja kindlalt kinnitada, et ta ei levi, keegi otseselt ei julge. Kuid kui arvestada küünelaki koostist, mis sisaldab tugevatoimelisi lahusteid (atsetoon jt.), siis võiks väita, et edasikandmise võimalus on tühine. Pealegi vajab seen nakatumiseks niiskeid tingimusi, mis lakkimise puhul on vähetõenäoline." No nüüd ma tulevikus olen isegi targem ja oskan kliente vajadusel informeerida. (www.arst.ee).
Kohtupretsedenti õigusallikana tavatsetakse teatavasti eelkõige seostada anglo-ameerika õigussüsteemiga, kuid siiski on Eesti õiguskord kuulunud ja kuulub endiselt kontinentaal- Euroopa õigussüsteemi. Märkimisväärne on ka tõsiasi, et varemalt ei ole Eesti seadusandja üheski õigusvaldkonnas otsesõnu Riigikohtu lahendeid õigusallikana tunnustanud. Seda vaatamata sellele, et kohtupretsedent kui võimalik õigusallikas on Eestis olnud üheks diskussiooniobjektiks juba aastaid. Siiski ei ole põhjust väita, et Eesti õiguskorras oleksid üleüldse puudunud eeldused kohtunikuõiguse tekkeks ning faktiliseks toimimiseks. Ühegi seadusega ei ole kohtutepoolset õiguse edasiarendamist ära keelatud. Vastupidi, mitmed seadused on loonud suhteliselt soodsad eeltingimused õiguse edasiarendamiseks. Samas on seadusega jäänud täpsustamata, milline tähendus on kohtu õigusloomelise tegevuse tulemit
annaabi.ee 
