Roger Säljö „Õppimine tegelikkuses“
inimese ja keskkonna vahel: me elame osalt tehislikus maailmas ning töötleme keskkonda
intellektuaalsete ja füüsiliste tööriistadega, mis on kultuurilised, mitte looduse poolt antud.
Teadmised ja info omandamise ja säilitamise eelduseks on kategooriad ja mõisted, millega oma
elamusi korrastada. Keele kaudu avaneb ka võime oma kogemusi teineteisega jagada. Seega
võime vajaduse korral laenata teiste teadmisi ja kasutada neid nagu enda omi. Inimeste teadmised
on suures osas keelelised e diskusiivsed ja nende loomine ümbritseva kohta on kõige ilmsem viis,
kuidas inimene omandab kogemusi ja kujundab tegelikkust.
Indiviidi areng toimub kahel tasandil (Võgotski, 1978). Ühelt poolt toimub bioloogiline
küpsemine. Need eeldused on geneetilised. Tulles mõtlemise ja maailmakäsitlemise juurde, on
juba tegu arenguga, mis toimub sotsiokultuuriliste tingimuste raamides. Seepärast on
sotsiokultuurilises perspektiivis inimese arengul ja õppimisel kesksel kohal kommunikatiivsed
protsessid