mõelnud. Suurim häda ongi nende lugudega, kust paistab selgelt silma, et on vaja ,,kirjult ja kiiresti"... sest välise efektiga, ilma refleksiivsuseta, ei teki printsiipi. Printsiip tekib siis, kui on tajutav see refleksiivus, mis on toimunud, ning on näha konstruktsioon. Printsiip on see, kuidas refleksiivus kajastub konstruktsioonis. Alati peab mõtlema sellele, et meie tekstidest on näha see, kuidas me mõtleme, kui me oma lugu esitame. Diskursiivsus On see printsiip, kuidas ,,mina" asjadele läheneb. Tegelikult elame me kõik vägagi samas diskursiivsuses, st me läheneme asjadele paljuski samamoodi, tõlgendame samamoodi ning meie hoiakud on sarnased, kui me midagi kogeme. Diskursiivsus on pidevalt muutuv ja muutub koos ühiskonna muutustega. Diskursiivsus on mõtteviis, mis peegeldub mingis sõnas või pildis, mille me endast välja anname. Samas, faktid, mis meid ümbritsevad on ,,faktid" esmalt seetõttu, et me
märkidega, mudelid (koodid, programmeerimiskäsud) asendavad reaalsust; enam informatsiooni, vähem tähendust, lakkamatu informatsioonivoog, pseudotähendused, pseudovalikud. Tarbimisele orienteeritud ühiskond; erinevuse ja sotsiaalse tähenduse loomine tarbimise kaudu; prestiiž. Foucault võimuteooria.Teadmiste ja võimu suhe, ühiskondade tõerežiimid (mida peetakse kehtivaks, vastuvõetavaks);v kui suhetevõrgustik; võimu diskursiivsus; võim argipäevas; biovõim. Mis on diskursus ja millist rolli see ühiskonnas ja kultuuris mängib? Subjekti loomise vahend ideede, hoiakute, tegevuste, uskumuste ja praktikate kaudu.Võimu toimimise viis. Milline on diskursuse ja võimu suhe? Võim toimub läbi diskursuse. Mida tähendab F. väide, et võim on suhtevõrgustik? Foucault käsitleb võimu kui erinevate ühiskonnagruppide ja valdkondade vahelist keerulist suhtevõrgustikku, mis muutub vastavalt olukordadele ja ajale
annaabi.ee 
