„Mänguväljakul käib lõimumine lihtsalt“
keele ja kultuuri hävitamist. Alati jääb alles vene keel suhtluskeelena ja ka venekeelne meedia
on laialdaselt kättesaadav. Siiski, Eesti riik kardab, et muutes kogu riikliku haridusüsteemi
eesti keelseks, hakataks neid süüdistama assimilatsioonis. Tegelikuses toimib Eesti riik pigem
ukrainlaste, tatarlaste jt. Rahvaste venekeelestajana.
Teiseks Vallikivi väidab, et Eesti riik praegusel hetkel panustab mittetoimetulevate kodanike
kasvatamisesse, kes jäävad alatiseks keeleliselt diskrimineerituks. Keelebarjäär võib osutuda
ületamatuks raskuseks ülikoolis.
Järgneva aspektina võtab autor käsile eesti keele kui võõrkeele õpetamise riiklikes koolides,
hoolimata faktist, et eesti keel on riigi keel. Ning keelekümblusklassid, mis aitavad
integreerida, on koolides ainult vabatahtlikud.
Vallikivi märgib ära ka selle, et noores eas, eriti just lasteaedades ja algkoolides toimub
lõimumine ja keeleõpe oluliselt kiiremini kui hilisemas eas ning just selle tõttu tuleks kogu
annaabi.ee 
