rahvusvahelises poliitikas. WTO eesmärgiks on vabakaubanduse levitamine. Riikidel on kombeks kaitsta oma riigi tootjaid. Pärast II MS sai vabakaubandus organisatsiooni GATT poliitikaks (General agreement of tarifs and trade). Sellega lepiti kokku tollimaksude ühises vähendamises. Kes selle liikmeks hakkavad lubavad oma majandust avardada, üritatakse poliitikat sellest välja suretada. Organisatsioon rajanes põhimõttel "eelistatuima riigi klausel". Tegemist oli diskrimineerimiskeeluga, kui üks riik annab mingisugusele GATT liikmesriigile kauplemiseelise, peab ta samasuguse eelise andma ka teistele GATT liikmetele. GATTi uuenemine toimub läbi läbirääkimisvoorude. Samuti seoti GATT intellektuaalse omandi kaitsega (TRIPS) keeruline, nt HIV ravimid ei pääse rahva juurde sest ravimifirmad hoiavad need enda käes. LAV on hakanud tootma samu ravimeid odava raha eest. GATTi läbirääkimisvooru käigus sündis WTO. WTO rajamisega 1995.a GATT
Privaatautonoomia põhimõte tähendab üldise määratluse kohaselt õigussuhete kujundamist üksikisiku poolt vastavalt oma enese tahtele. Isik saab vabalt realiseerida privaatautonoomiat, ehk vabalt otsustada oma õigussuhete kujundamise ja selle üle, kas üldse, kellega ja millistel tingimustel õigussuhtesse astuda, arvestades reeglina oma eesmärkide saavutamisel teiste isikutega. Isikute võrdsuse põhimõtet ei tohi segi ajada põhiseaduses ja võrdse kohtlemise seaduses sätestatud diskrimineerimiskeeluga. Isikute võrdsus tsiviilõigussuhetes (laiemalt eraõiguslikes suhetes) tähendab, et õigussuhte poolte vahel puudub alluvussuhe ja pooled on õigussuhtes olemuslikult võrdsed. Dispositiivsuse põhimõte on privaatautonoomia väljenduseks eraõiguses ja seda on käsitletud ka kui lepingu- või tehinguvabadust. Dispositiivsus on omane põhiliselt võlaõigusele (mitte nt perekonna- või asjaõigusele). Teisalt rakendub dispositiivsuse
annaabi.ee 
