5 -> 4 Sq(3) = 2 Sd(4) = 3.3 Q4 6.1 -> 6 Sq(4) = 3 Sd(5) = 6.3 Q5 12.1 -> 12 Sq(5) = 6 Sd(6) = 2.8 Q6 5.1 -> 5 Sq(6) = 2.5 Sd(7) = 7.3 Q7 14.1 -> 14 Sq(7) = 7 2. Dünaamiline diapasoon Leida digisignaali dünaamiline diapasoon. DF = 20log(2F) = 24.0824 = 24 3. Suhteline kvateerimise viga signaali suurima ja vähima väärtusega diskreedi korral Leida suhteline kvanteerimisviga protsentides signaali suurima ja vähima väärtusega diskreedi korral. Sdmax(n) = 7,8 = q/Sdmax *100% = 2,56% Sdmin(n) = 2,0 = q/Sdmin *100% = 1% 4. Kvanteeritud signaali taastamine Kasutades 4-ja esimest diskreediväärtust viia läbi kvanteeritud signaali taastamise (analoogkujule) protsess (t=0.01s). Tulemused esitada graafiliselt. Ajahetkel n*t olev signaali väärtus on võrdne sellel ajahetkel diskreediväärtuste
i=0 Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 4 instituut. 2 Digitaalsed signaaliprotsessorid (DSP) Miks on vaja eelpooltoodud operatsiooni teostamiseks DSP-d: Tehted on vaja sooritada kahe diskreedi vahelises ajas (lühike, näiteks 44000 Hz diskteetimissageduse juures 22.7 mikrosekundit) Tehete liikideks on: korrutamine, liitmine (akumuleerimine), andmete nihutamine Kui filter omab 50 järku, tuleb igal taktil (22.7 mikrosekundi jooksul) sooritada 50 korrutamistehet liitmistehet ning andmete nihutamist. Protsessori taktsagedus minimaalselt 6.6 MHz Tavaprotsessorid: Operatsioonid sooritatakse järjestikku.
511 1 1111 1111 1FF 0101 0001 0001 512 10 0000 0000 200 0101 0001 0010 1.1.4. Informatsiooni hulk ja signaali viga Arvsignaalis sisalduva informatsiooni hulga ja signaali vea vahel on olemas kindel sõltuvus. Arvsignaali bittide arv n ehk kahendarvu järkude arv määrab signaali diskreetsusastmete (diskreetide) arvu N = 2n. Signaali kodeerimisveaks loetakse maksimaalselt ühe diskreedi väärtus. Seega on 10-bitise kahendsignaali viga 1/1024 ≅0,1 %. 16 1.2. Loogikafunktsioonid ja loogikalülitused ning nende esitusviisid 1.2.1. Loogikatehted Loogikalülituste projekteerimine, talitlus ja selle analüüs põhineb loogikaalgebral (Boole'i algebra). Muutujatel saab siin olla ainult kaks väärtust 0 - väär ja 1 - tõene. Seepärast nimetatakse seda loogikat ka binaarloogikaks. Loogilisi muutujaid tähistatakse ladina
annaabi.ee 
