Diskretsioon
Näiteks kui administratsioon on lahendanud 100 juhtumit X viisil siis ta ei tohi 101.
ostustada Y viisil.
Diskreditsiooni põhieesmärgiks on tagada üksikjuhtumi õiglane lahendamine.
Diskreditsiooni teostamisel on administratsioon olukorras, kus ta peab ühelt poolt
arvestama seaduse eesmärki ja teiselt poolt konkreetseisd elulisi asjaolusi, et leida
üksikjuhtumile sobiv ja õiglane lahendus. Ta peab kõigepealt selgeks tegema, millist
eesmärki taotleb diskreditsioonivolitus ning millised on siin olulised momendid,
ning seejärel nende alusel hindama üksikjuhtumit, et teha vastav otsus. Siin
põimuvad nii otstarbekus kui ka õiglus.
MÄÄRATLEMATA ÕIGUSMÕISTE
Kui diskreditsioon kujutab endast õiguslike tagajärgede valikut
(otsustusdiskreditsioon, valikudiskreditsioon), siis määratlemata õigusmõiste on
teakoosseisu ja hindamise ruumi küsimus.
Üldjuhul on määratletud õigusmõistetel konkreetne materiaalne sisu. St normist