EESTI RAHVAKULTUURI ARENG JA MÕJUTUSED AASTATEL 1954- 1990
Linna
ja maa vaheliste erinevuste kaotamine oli osa riiklikust kõikehõlmavast võrdustamisest
(Viires 1998).
Väärtused, mille inimesed olid varem märkamatult omandanud ja mida oli
peetud enesemõistetavaks ja normaalseks, muutusid sotsialistlikus argipäevas eriliseks.
Läänelikud kombed ja läänelik elulaad said omamoodi kultuurilise eristumise
vahendiks. Esteetilise maitse arengule avaldas tugevat mõju esimene Eesti disainiajakiri
,,Kunst ja Kodu", mis propageeris kodukujunduses lihtsust, asjalikkust ja kvaliteeti,
kuid samas tutvustas ka läänemaailma kunsti- ja kultuuriteooriat. Seega oli katkestus
argikultuuris küll tuntav, aga mitte täielik, sest järjepidevus kandus edaasi suuresti
hääletul moel- ,,vanade" (Eesti Vabariigi aegsete) elamute ja käitumismallide kaudu
(Viires 1998).
Eraelus tähistati endiselt traditsioonilisi tähtpäevi ja jälgiti rahvuslikke tavasid.
1960