sisemusse ja sealt edasi mootorigondlitesse pääseda. Ka mootorite ülekande, mis oli tsepeliinisõitjatele omajagu peavalu põhjustanud, muutis Schütte tükk maad lihtsamaks. Lõpuks paigutas ta gaasimahutite vahele ventilatsiooni sahtid, mis mahutitest väljaimbuva vesiniku atmosfääri juhtisid. Neli kuud pärast LZ IV hukkumist avaldas Schütte Danzigi ajalehes artikli, kus teatas, et kavatseb samuti jäiga konstruktsiooniga dirizaablite ehitust alustada. Veel samal aastal sõlmis ta lepingu Mannheimi põllumajandusmasinate tootja Heinrich Lanziga, kes oli Schütte plaanidest vaimustuses. 22. aprillil 1909 asutati Schütte-Lanzi õhulaevafirma Luftschiffbau Schütte-Lanz, esialgu küll Lanzi firma filiaalina. Danzigi ülikooli jaoks olevat see olnud suur kaotus, sest koos professoriga hakkasid eraettevõtjateks ka kõik kogenumad õppejõud. (http://www.freewebs.com/tsepeliinid/tsepeliinidest.htm)
inertkeskkonna loomine (15%); tuukrite hingamissegud; teatud gaaslaserid; madalate temperatuuride füüsikas ja ülijuhtivates magnetites (nt tuumamagnetresonantsspektroskoopias) ning teatud analüüsimetoodikates (nt kandegaasina kromatograafis). Ka Eestis kasutatakse He pidevalt mitmetes teadusasutustes. He rakendatakse ka, sageli segus Nega, gaaslahendus ja signaallampide täiteks. Ajalooliselt esimene He laialdasem kasutusala oli dirizaablite täitmine, mida tarvitasid sakslased 1915. a Londoni pommitamiseks. Hega täidetud aerostaate on rakendatud ka kaitsesõjas ( peamiselt Teises maailmasõjas kaitseks lennukite vastu). Dirizaableid on periooditi kasutatud ka inimeste ja kaupade transpordil ning ehitusja montaazitöödel. Nimetus ja avastamine Prantsuse õpetlane Jules Janssen võttis ette pika reisi Indiasse, kus Päikese krooni nähtavus arvati olevat parem. Sealt lähetas ta Pariisi Teaduste
annaabi.ee 
