Richard Wagneri referaat
"Haldjas". Kaasaegse ooperi kriisiküsimust püüdis helilooja lahendada ooperiga
"Armastuse keeld" (1834-1836). Teos põhineb Itaalia eeskujudel.
Vahepeal oli helilooja elutee kulgenud Magdeburgi, kus ta 1834. aastal sai linna
ooperiteatri muusikadirektori ja dirigendi ametikoha. Siin kiirustas ta ooperi
"Armastuse keeld" lavastamisega. Väheste proovide tõttu ebaõnnestus teose
ettekanne. "Ma lootsin etteütlejale ja oma dirigendikepile," rääkis autor.
Muusikadirektorit Wagnerit aga jälitasid võlausaldajad. Lootes leida soodsamat
teenust suundus helilooja algul Köningsbergi, sealt aga 1837. aastal Riiga
ooperiteatri muusikadirektori ametikohale. Wagner oli 1836. aastal ka abielusse
heitnud, aga laskis end 1861. a. jälle lahutada.
Ent ka siine tegevus ei tõotanud rahulolematule ja terava kriitikaga noormehele
head. Teatri lauljad ja orkestrandid avaldasid peagi pikkade proovide ja dirigendi
annaabi.ee 
