Helilooja JEAN-BAPTISTE LULLY
Alates
1673.aastast kuni surmani lõi Lully pea igal aastal ühe ooperi.
Surm
Kui Lullyst sai 1680.aastal Louis XIV sekretär, millega kaasnes ka tõusmine aadliseisusesse,
oli ta endale kogunud kõik tiitlid, mis tol ajal ühele muusikule võisid kuuluda. Lully on läinud
ajalukku suure orkestri- ja teatrijuhina, sealjuures väga türanlikuna. 8. jaanuaril 1687 juhatas
Lully Louis XIV tervenemise auks Ambroosiuse hümni, mille käigus viskas ta
dirigeerimissaua vastu maad, mis tabas ta jalga ja põhjustas põletiku. Hoolimata haava
ohtlikkusest keeldus Lully jala amputeerimisest, mistõttu levis gangreen peagi üle terve keha,
põhjustades helilooja surma 22. märtsil 1687.
Looming
Lully kuulus barokiajastu heliloojate hulka, kelle muusikas kohtab tihti tollele ajastule omast
võtet basso continuo't. Lully loomingut iseloomustab jõulisus, emotsionaalsus ja rütmikus.
Tänu Lullyle kogusid õukondades populaarsust tempokad tantsud