Andres Ehin
Läbi pori minnakse koju või poodi.
Igaühel oma töö või abieluvoodi.
Humoorikas luuletus "Naiste mäss" näitab, millised on inimesed, kui ei pea mõtlema
argimuredele. Suvi, selles luuletuses, kujutabki puhkust või eemalepääsu tööst ja kurnavast
rutiinsest ning vahel ka tüütavast abielust. Luuletuse ajastu on kindlasti vene aeg, kui pidi
poodides pikkades järjekordades seisma, et midagi osta. Minule meenutab luulerida - direktorgi
magab, kõht punnis ja plass NSVL-i, kus töölised rügasid tööd ja laisad ülemused lasid leiba
luusse. Luuletuse lõpp, kus jõuab kätte sügis, ongi märk rügamise alustamisest, tööaasta
algusest, nagu seda tehakse igal aastal. Ehk on siin ka imepisike viide naiste muutlikust
iseloomust, truudusetusest.
Süüdistus
Karud, kellega meelsasti einestan,
kellega heal meelel vestlen meepottide taga,
nägid kord laual aabitsat.
Nad vaatasid A-d ja
annaabi.ee 
