Semiootika alused
Kõneakt ja kõneleja staatus:
· kõneleja staatus on erinev ühiskonniti, demokraatlikus on inimesed võrdsed (seda,mis üks ütleb teisele,
võib teine talle vastu ka öelda) võrdsus laieneb.arhailistes ühiskondades kõneaktid väga
tsensoriseeritud.esiteks:kes sa selline oled, et ütled mulle?!; olukord:kes sa selline oled, et rääkida
sellistest asjadest?!
· Deklaratiivsed ja direktiivsed kõneaktid on seotud kindla staatusega demokraatlikes riikides.
Direktiivsetes kõneaktides on oluline suund kui on inimesed võrdsed, läheb käskimisega jamaks ,,miks sa
käsutad mind?! Aga miks mitte parem on , kui kord on hierarhiline.
Ülevalt alla tuleb käsk, alt üles tuleb palve.
nt. võtke alandlikult vastu mu palve ja peske see põrand ära ei lähe läbi ju.
Tuleb eristada kahte asja:
1. ühiskondlik staatus, mis ei sõltu kõnelemisest. - nt sõjaväes lipnik on alati lipnik ja reamees jääb
reameheks.
2
annaabi.ee 
