Võrdleva Poliitika kodutööd
presidendile võimaluse täita ametikohad temale sobivate inimestega.
Teinekord võib Senat aga viivitada või takistada kandidaatide kinnitamist,
väljendades seeläbi oma rahulolematust. Näiteks kariikidevaheliste lepingute
sõlmimine eeldab nii presidendi kui Senati osalemist kõikidel lepingu
sõlmimise etappidel ning jõustumiseks on vajalik 2/3 Senati liikmete heakskiit,
mis ilmestab hästi presidendi võimupiire. Senatiga nõu pidamata, võib
president sõlmida direktiivkokkuleppeid, millel on küll lepingu juriidiline jõud,
kuid mis ei seo järgmisi presidente. Direktiivkokkuleppeid, mida on võimalik
sõlmida kiiresti ja salaja, sõlmitakse enamasti selleks, et vältida Senati poolt
lepingu tagasilükkamist. Kõike, mida saab teostada tavalise lepinguga, on
juriidiliselt võimalik teha ka direktiivkokkuleppega, ent prakikas nõuab selle
elluviimine siiski Kongressi toetust. (Gitelson jt, 1996, lk. 238-240).
annaabi.ee 
