selle järglastele edasi. Kärbes liigutab oma tiibu umbes 33 korda sekundis ning lendab kiirusega kaheksa kilomeetrit tunnis. Liimi kinni jäänud putukad surevad aeglaselt nälga või veepuudusesse. Kasutatud materjalid Bõhhovski, B., Kozlova, J., Montsadski, A. (1977). Zooloogia 7. Kl. Tallinn: Oktoober. House fly. (s.a). https://insects.tamu.edu/fieldguide/cimg237.html Kahetiivalised. (s.a). http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter20.htm Remm, H. (1984). Loomade elu Selgrootud III. Tallinn: Valgus. Pildid Google.com Aitäh!
Imilont, jalad ja keha katvad karvakesed on heaks asupaigakas mitmesugustele bakteritele. Nii levitab kärbes nakkushaigusi, eriti sooltenakkust (düsvaenteeria, tüüfus, koolera jt), ka paelusside mune ja silmahaiguste tekitajaid. Kärbestest toituvad konnad, linnud, sisalikud, ämblikud jt. Ka sügisesed külmad hävitavad neid. Sellele vaatamata on kärbseid ikkagi palju. Kasutatud allikad Kahetiivalised. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter20.htm Housefly, Musca domestics. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.hortnet.co.nz/publications/hortfacts/hf401042.htm Houseflies. (s.a). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://www.who.int/water_sanitation_health/resources/vector302to323.pdf Metsamajandusele kasulikud ja kahjulikud loomad. (s.a.). Külastatud 12.03.2012, aadressil http://scuderia.planet.ee/mets09/upload/13-59%20332-345%20410-453.pdf Bõhhovski, B., Kozlova, J., Montsadski, A. (1977). Zooloogia 7. Kl
annaabi.ee 
