Pistesääsklased
Vere imemiseks pistavad nad oma londi läbi naha, samal ajal pritsib ta
imetamiskohta sülge, mis on tugeva mürgise toimega. Samas on nad ökosüsteemi üheks
suurimaks osaks, oma suure arvukusega on nad toiduks paljudele lindudele ja teistele
putukatele.
5. Kasutatud kirjandus
1. Remm, H. 1954. Sääsklased (Culicidae) Eesti NSV-s ja võitlus nende vastu Lk. 7-24.
2. Zoloogia- ja botaanikainstituut 1947-2004. Kättesaadav:
http://www.zbi.ee/satikad/putukad/karbes/dipter01.htm (13.04.2014)
3. Nautrephoto-Cz. Kärresaadav:
http://www.naturephoto-cz.com/pistesaasklased-picture_et-19112.html (13.04.2014)