kaugusest. Ioon-dipool dipoolmomenti omavad molekulid orienteeruvad iooni ümber nii, et iooniga erinimeline dipooli ots oleks suunatud iooni poole, soolalahused. Stabiliseerib süsteemi. 2x kaugemal on interaktsioon 4x nõrgem. Dipool-dipool tahkises, mis koosneb dipoolmomenti omavatest molekulidest, on nende orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised otsad oleksid võimalikult lähestikku. Sellise paigutuse korral on dipoolidevahelise interaktsiooni energia maksimaalne. Mida polaarsem seda suurem interaaktsioon. 2x kaugemal interaktsioon 8x nõrgem. Gaasifaasis ja ka vedelas faasis molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on ka dipool-dipool interaktsioonid veelgi nõrgemad: osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsalt. 2x eemal 64x nõrgem. Dipool-indutseeritud polaarne molekul indutseerib mittepolaarset molekuli. Vesinikside koosneb H aatomist kahe väikeste mõõtmete ja suure
vastasnimeliste laengutega osad on kohakuti. Mida polaarsemad on molekulid, seda tugevamini nad tõmbuvad ja seda tugevam on vastastikmõju. Molekulide soojusliikumine, eriti kõrgematel temperatuuridel, pidurdab orientatsiooni. Seega, mida kõrgem on temperatuur, seda nõrgem on vastastiktoime. Tahkistes on dipoolide orientatsioon selline, et dipoolide erinimelised poolused on võimalikult lähestikku. Sellisel juhul on dipoolidevahelise vastastikmõju energia maksimaalne. Kui tahke aine koosneb sarnastest molekulidest, siis µ1 = µ2. Gaasilises ja vedelas olekus molekulid liiguvad (pöörlevad) üksteise suhtes. Selle tulemusena on dipool dipool vastastikmõju nõrgem, sest osa ajast on dipoolid orienteeritud ebasoodsamalt. Dispersioonijõud ehk Londoni jõud Dispersioonijõud esinevad igasuguste molekulide vahel, sõltumata dipoolmomendi olemasolust
annaabi.ee 
