NÕUKOGUDE KULTUURIPOLIITIKA JA TEATRIELU
Märkimisväärset osa tema 1970ndate lavastustest –
nii Noorsoo- kui Draamateatris – kandis eestluse teema, näiteks Tammsaare „Tõe
ja õiguse” III ja V köite dramatiseeringud „Inimene ja revolutsioon” (1970) ning
„Inimene ja inimene” (1972; vanuigigi krutskiliku Pearu ereda rolli lõi siin Kaarel
Karm). Maailmadramaturgiat esindasid muu hulgas Ibseni „Ehitusmeister
Solness” (1974) ja Pirandello „Kuus tegelast autorit otsimas” (1976 lavakooli VII
lennu diplomilavastusena). 1974. aastal esietendus „Vanemuises” Kaarel Irdi
režiis Oskar Lutsu „Tagahoovis” dramatiseering, mis meenutas küll mõneti vana
olustikurealismi, ent oli hea miljöötunnetusega ja polüfooniliselt komponeeritud,
pakkudes kaleidoskoopilise sissevaate Tartu tagahoovi värvikate ja eluliste
inimtüüpide argiellu. Lavastuses põimusid lüürika ja huumor ning kõlama jäi
kaastunne väikese inimese suhtes. Eri põlvkondade näitlejate realistliku ansambli