Kui aga konflikti on kaasatud emotsionaalne tasand, võib protsess muutuda raskesti juhitavaks. Eitamisega püütakse varjata väheseid oskusi. Kui õhk on väljaütlemata sõnadest paks, aga tehakse nägu, et pole viga midagi, kõik on suhteliselt hästi, siis pole ju millestki kinni hakata ega midagi lahendada. Varjatud konflikt kulutab tasapisi närve, nõrgem osapool võib hakata toidulisandiks rahusteid tarvitama. Halva mängu juures hea nägu säilib ning seda võib tinglikult diplomaatiaks nimetada. Situatsiooni ei lahendata, elu kulgemine võib lahenduse tuua. Pikaajaline konfliktsituatsiooni kinnimätsimine mõjub halvasti nii töö tulemuslikkusele kui ka emotsionaalsele mikrokliimale firmas. Konflikti eitamisel on üheks põhiliseks põhjuseks suutmatus sellest täielikku selgust saada ja 18 sobivat lahendust leida. Ühesõnaga - konflikti lahendamiseks puuduvad vajalikud oskused
(pilbaste korjamisega) juba valmis, sest ta oli vaikne poiss ja tal polnud tülikaid seiklejakalduvusi. Sel ajal kui Tom õhtust sõi, igal võimalikul juhul suhkrut näpates, esitas tädi Polly talle salakavalaid ja väga sügavamõttelisi küsimusi, sest ta tähtis teda paljastavaile avaldustele ahvatleda. Nagu paljud teised lihtsameelsed hinged, nii oli ka tädi Polly endast sel meelitaval arvamusel, et tal on annet peeneks, salapäraseks diplomaatiaks, ja ta armastas oma kõige läbipaistvamaid sepitsusi sügava kavaluse imedeks pidada. «Tom, koolis oli kaunis palav, eks olnud?» «M-j ah.» «Väga palav, eks?» «M-jah.» «Kas sul ei tulnud tuju suplema minna, Tom?» Tomi läbistas väike kartus, mingisugune ebameeldiv kahtlus. Ta uuris tädi Polly nägu, kuid see ei öelnud talle midagi. Niisiis ütles ta: 11 «Ei, hm -- noh, mitte just väga.» Vana daam sirutas käe, katsus Tomi särki ja sõnas: «Aga praegu sul polegi liiga soe.»
annaabi.ee 
