Valgustusajastu
10. aastaselt jäi ta
orvuks. 13. aastasena anti õpipoisiks, kelle juurest põgenes 16. aastasena. Rändas mööda
Euroopat ja sattus haritud proua Warens`i juurde. Oli seal alguses sõbra, hiljem armukesena.
Tänu nimetatud daamile sai korraliku hariduse. Õppis muusikakoolis, aga ka astronoomiat,
keemiat, botaanikat ja ladina keelt, ajalugu ning geograafiat.
1742. aastal saabus vaese aga harituna Pariisi, teenis elatist muusikuna. Püüdis raha teenida
ka maletajana. Daamide abiga sai diplomaadikoha veneetsias, mis lõppes varsti erimeelsuste
tõttu.
Tutvus harimatu ja lihtsa pesunaisega. Naise harimatu ja lihtne perekond oli Rousseaule
koormaks, ometigi väitis ta olevat leidnud läbi selle pesunaise oma õnne.
Ühiskondlike probleemide üle arutlejana äratas tähelepanu 1750. aastal esseega ,,Arutlus
teadustest ja kunstidest". Selles arvas autor, et teaduste ja kunstide areng ei ole põhjustanud
kommete ja ühiskonna paranemist.