ja triploidse haava puistut, esitame võrdlusandmed 90-aastaste haavikute kohta Venemaalt Novosibirski oblastist. Diploidse haavapuistu keskmine rinnasdiameeter oli 34 cm, keskmine kõrgus 27 m ja hektaritagavara 302 m³; triploidse haavapuistu vastavad näitajad olid aga 42 cm, 31 m ja 564 m³. Olulisi erinevusi oli ka nende haavikute südamemädanikust kahjustatuses. Kuigi viljakehadega puude protsent oli mõlemal peaaegu võrdne (diploididel 98,6% ja triploididel 98,9%), selgus, et diploididel oli südamemädanik haaranud 14%, kuid triploididel ainult 4,5% mudelpuude mahust [1]. Ajast aega tuntud tarbe- ja ehituspuu. Tetäs anomit, visklit, kühvlit, ruihi. Lehti pandas eläjille söödäs. Puid palotatas (Setu). Selles setu rahvapärimuses on kokku võetud haavapuidu igipõlised kasutusalad koduses majapidamises. Haavast valmistati künasid, kaste, karpe, pudeleid, haava okstest tehti jahiloomade püüniseid.
Ehk nagu mina aru sain, siis alleelisageduse graafiku tõus sõltub selektsioonikoefitsendist s ja ajast t. fA(t) = fA(0)/ ( fA(0) + (1-s)t * fa(0) ) 8. Mis põhimõtteline vahe on genoomi edasipärandamisel haploidselt ja diploidselt paljunevatel organismidel? Haploidid paljunevad pooldumise teel ja kogu genoomne materjal pärandatakse eedasi. Valik diploidides on suhteliselt sarnane valikule haploidides, kuid selle vahega, et diploididel ei anta genotüüpi järglastele otse edasi. Vaid toimub paaritumine ja antakse järglastele edasi ainult pool oma genoomist. Valik tulenebki erineva genotüübiga indiviidide erinevas ellujäämises. 9. Mida näitab selektsioonikoefitsent diploidses organismis? Mille suhtes see defineeritakse? Selektsioonikoefitsent diploidses organismis nätab, mis on selle kindla genotüübiga indiviidi ellujäämise võime suurus kõige kõrgema
annaabi.ee 
