olla erinevate suurustega e tegemist võib olla aniseikooniaga. Liiga suur võrkkestakujutiste erinevus tekitab aju nägemiskeskuses raskusi parema ja vasaku silma piltide ühildamisega e fusiooniga. Inimene ei näe kahe silmaga ühte kujutist e silmade binokulariteet on häritud. Kaebusteks võivad olla topelt pilt või ühe silma kujutise kadumine e supressioon. Kui võrkkesta kujutiste erinevus on ligikaudu 2% või suurem, võib see tekitada fusiooni e binokulariteedi probleeme. Ühe dioptri suurune erinevus kahe silma vahel annab umb 1% suuruse erinevuse. Erinevates uurimustes on saadud viiteid, et aksiaalne ametroopia ei põhjusta nii suurt aniseikooniat, kui refraktiivneametroopia. Uuria peaks välja selgitama, milal on tegemist aksiaalse ja millal refraktiivsea metroopiaga. Silma pikkust ei saa tavalises nägemise uurimises mõõta, küll aga saab mõõta silma murdmisvõimet. Kui silmade sarvkestad on sama kumerustega, siis ei ole tegemist refraktiivse ametroopiaga
vältides nõnda võrkkesta irdumist ning sellele järgnevat pimedaksjäämist. Laseritega tehtud operatsioonidel ongi eriti märkimisväärne nende suur täpsusaste ja kiirus ühe impulsi jooksul eemaldatakse koest 0,25 mikroni paksune kiht, mis oleks 1/200 juuksekarva läbimõõdust või 1/40 inimrakust, ja kestab see vaid kaduvväikese ajaühiku, 12/109 sekundit! Sellise arvuti-laseri kombinatsiooni abil tehtud operatsiooni tulemus on reeglina nii hea, et nägemine jääb 0 ja ± 1 dioptri vahele ega vaja vähemalt 10 aastat uut lõikust. Laserikiirt kasutatakse ka kaariese kõrvaldamiseks hammastelt, plommide sulatamiseks hambaauku, juurekanalite raviks, kortsude vähendamiseks. Cu-laseriga (vaskaurude laser, mis kiirgab kindla lainepikkusega kollaseid (lainepikkusega 578,2 nanomeetrit) ja rohelisi kiiri (510,6 nm)) on võimalik kortse siluda. Nimelt laseb pealmine nahakude kiirgust läbi, alumised nahakihid aga tõmbuvad