Hiline rooma keisririik
3. saj lõpul tabas Rooma impeeriumi sügav kriis, mida iseloomustasid sagedased
verised riigipöörded.
Nüüd pääsesid võimule ka madala päritoluga ja oma karjääri lihtsõdurina alustanud
väepealikud.
Nii mõnelgi juhul tõusis selliseid sõjaväelaste valitud sõdurkeisreid esile mitu korraga, üks
ühes impeeriumi osas, teine teises, nin see tähendas lakkamatuid kodusõdu nende vahel.
Aastal 284 võimule tulnud keiser Dioletianus suutis aastakümneid kestnud segadused
lõpetada, ja riigis kord tagasi võita.
Ta tegi riigi valitsemises ja halduses põhjalikke ümberkorraldusi. Seetõtte arvestatakse hilise
Rooma keisririigi algust Diocletianuse valitsusajast. Ta kehtestas nelja keisri
koosvalitsemise.
Selle mehe ümberkorraldusi jätkas keiser Constantinus Suur. Ta kuulutas välja üldise
usuvabaduse. Constantinus ise suhtus kristlastesse sümpaatiaga ja toetas nende tegevust.