)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) – piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius.
)keiser, kes suutis segadused lõpetada ning riigis korra jalule seada. Kehtestas 4 keisri koosvalitsemise, jagas maa 4-ks. Ta rajas tugeva reservväe, ratsaväe tähtsus suurenes. Vajaminevad sõdurid sai sundvärbamisel. Iga provints pidi oma panuse andma, pojad jätkasid isade elukutseid (ka sõdurid). Kesk-, Ida- Euroopast palgati armeesse germaanlasi- germaniseerumine ehk barbariseerumine. Dominaat- (dominus- isand) piiramatu võimuga keiser Constantinus Suur- jätkas Diolectaniuse ümberkorraldusi (306-337 usuvabadus, kristlaste tagakiusamisest). Käskis rajada uue pealinna Konstantinoopoli. Milano edikt-(313) oli proklamatsioon, mis kehtestas ristiusu Rooma riigis sallitud usuks. Nüüdsest peale olid kristlastel samad õigused nagu teiste religioonide järgijatel. Milano edikt tulenes poliitilisest leppest, mille sõlmisid Mediolanumis (tänapäeva Milano) 313. aasta veebruaris keisrid Constantinus Suur ja Licinius.