Dioksiinid
tootmisel. Viimaste hulka kuuluvad näiteks puidukaitsevahend pentaklorofenool ja
herbitsiidid 2,4-diklorofenoksüatsetaat (2,4-D) ja 2,4,5-triklorofenoksüatsetaat (2,4,5-T).
Suurema kloreerituse saavutamiseks on vajalik kõrgem temperatuur, seejuures tekib ka
rohkem dioksiine. Dioksiine võib moodustuda ka üldtuntud mikroobivastase aine triklosan
fotokeemilisel lagundamisel. [3]
Kui esialgne USA Keskkonnakaitse Agentuuri loend dioksiiniallikatest koostati aastal 1987,
moodustas põletamise käigus tekkinud dioksiinide hulk üle 80% sel hetkel teadaolevatest
dioksiiniallikatest. Selle tagajärjel rakendas USA Keskkonnakaitse Agentuur uued nõuded.
Nõuetega kaasnenud regulatsioonid on olnud väga edukad dioksiini emissiooni vähendamisel
põletamisprotsesside käigus. Tahkete olmejäätmete, meditsiiniliste jäätmete, heitvee ning
ohtlike jäätmete põletamisel tekkinud dioksiinide hulk moodustab nüüd vähem kui 3% kogu
annaabi.ee 
