Püha Benedictuse, Püha Bernardi ja Püha Franciscuse elu ning mõju Lääne munklusele
paljud uurijad on hüljanud selle töö kui allegooria või puhta fiktsiooni ja koguni seadnud
küsimuse alla Benedictuse ajaloolise eksistentsi. Samas on Gregoriuse töö ka ainus
allikas Benedictuse elu kohta, seega pole allikate vahel võimalust valida. (Lawrence
2001: 18-19).
Benedictus sündis oletatavalt aastal 480 kesk-Itaalias Nursia provintsis (Lawrence
2001: 20). Ta saadeti õppima Rooma, kuid ta lahkus koolist, sest tundis vastikust
suurlinna kõlblusetuse suhtes (Dinzelbacher & Hogg 2004: 64-65). Niisiis läks ta 20 miili
kaugusele Alfide külasse ning tõmbus üksindusse hüljatud kohas Subiaco lähedal. Nii
elas ta kolm aastat Sabine mägedes koopas. Sel perioodil käis teda leivaga varustamas
üks munk lähedalt kloostrist, kes õpetas Benedictusele ka askeetlikku elu. Lõpuks kogus
Benedictuse enda ümber jüngrid, jagas nad gruppidesse nii, et nad rajasid mägedesse 12
kloostrit. Benedictus nimetas igale kloostrile abti ning läks seejärel Monte Cassino