mida kõrgem on temperatuur, seda rohkem tuumasid reageerib. See omakorda tõstab temperatuuri veelgi ja plahvatus oleks vältimatu, kui reaktsioonide piirkonda ei ümbritseks miljardeid tonne kaaluv tähekest. Kui selline temperatuur tekitada Maal, plahvatab vesinik pommina; Päikese sügavustes aga kutsub energia juurdevool üksnes rõhu mõningase tõusu ning tähe paisumise. Kui võrdleme Maxwelli jaotuskõverat dinosaurusega, siis käib kogu temperatuurimäng selle sabaotsa peal: niipea, kui energiatoodang suureneb, kasvab rõhk ning täht hakkab paisuma. See viib temperatuuri alanemisele koos energiatoodangu vähenemisega. Rõhk langeb, täht tõmbub kokku, temperatuur tõuseb ja tsükkel kordub. Ülaltoodu ei tähenda ilmtingimata tähe võnkumist, kuigi leidub ka selliseid tähti. Enamik neist "sätib" end kindlasse rez^iimi, kus toodetav energia on täpselt võrdne pinnalt kiirguva energiaga.
on tagurpidi > lähevad risti optilises kisamis >aju pöörab pildi õiget pidi ja jõuavad nägemiskeskusesse Fotoretseptorid: - Kolvikesed – kohanenud valgusärituse vastuvõtuks ja on ka värvi retseptoriteks. Asuvad rohkem foovas piirkonnas - Kepikesed – kohanenud liikumise tuvastamiseks, funktsioneerivad ka hämaras. Asuvad hajusalt reetinal, foovea piirkonnas puuduvad - Loomadel on kolvikesed vähem arenenud, seetõttu nad ei näe värvi väga hästi. Metsloomaga (dinosaurusega) on kokku puutudes mõistlik paigal seista, sest nende silmad tajuvad liikumist paremini Paljudel loomadel on silmad külgedel, see annab suurema vaatmispiirkonna, aga ei anna head 3D efekti. Inimesed näevad paremat 3Dd, sest neil on silmad otse ja vaateväli läheb risti Peamised nägemisteed silmast korteksisse Ülemine pool näitab … Alumine pool näitab mis asi see täpsemalt on. Silmaliigutused
annaabi.ee 
