Heterosigma Fibrocapsa Chattonella Gonyostomum - Raphidiophyceae e radiofüüdid Melosira Cyclotella Navicula Fragillaria Diatoma Asterionella Aulacoseira Cocconeis Thalassiosira - Bacillariophyceae e ränivtikad Fucus Laminaria Macrocystis Pruunvetikad, klass Phaeophyceae, hõimkonna tasemel Phaeophyta Prymnesium Pavlova Chrysochromulina Emiliania Phaeocystis - Haptophyta e haptofüüdid Cryptomonas Rhodomonas - Cryptophyceae e krüptomonaadid eneelvetikad Peridinium Dinophysis Prorocentrum Scrippsiella Peridiniella Alexandrium - Dinophyta e dinoflagellaadid e vaguviburvetikad 8 Euglena Eutreptiella Eutreptia Phacus Trachelomonas - Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Clamydomonas Volvox Chlorella Scenedesmus Pediastrum Monoraphidium Coelastrum Cladophora - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad
potentsiaalset kahju. Selleks on vaja igakülgselt tunda põhjustavaid organisme, nende ökoloogiat ja toksiinide toimet. Ohustatud on nii teised veeorganismid (kalad, imetajad, linnud), kui ka inimene. Viimased uurigud on viidanud võimalusele, et Läänemerest püütud lest võib teatud perioodidel osutuda toksiliseks -- toksiinid on kandunud lesta läbi toiduahela, mis on alguse saanud mürgistest dinoflagellaatidest (perekonnast Dinophysis). Kirjanduse põhjal tuleb teha ülevaade vetikatoksiinide rühmadest, kliinilistest tagajärgedest (PSP, ASP, DSP, NSP) ja põhjuslikest organismidest (tsüanobakterid, dinoflagellaadid, ränivetikad, haptofüüdid, rafidiofüüdid). 13.Järvede veebilansi arvutamise põhimõtted. Veekogude majandamise seisukohast on oluline korrektne ainete bilansiarvutus. See põhineb nii vee kui lahusti ja ainete endi koguse arvutamisel
andmete alusel vaid 2% kogu külmemasse) veekihti ning maailmameres leiduvatest liikidest. tõusevad öösel ülemisse Neist omakorda on umbes 75% (soojemasse, valgustatud ja dinoflagelladid. Eesti rannikumeres toitaineterikkamasse) veekihti. esinevad potentsiaalselt toksilised · Sesoonne dünaamika. dinoflagellaatid (perekonnad Aastaajalised muutused ei ole Dinophysis ja Prorocentrum) ja zooplanktonil nii järsud kui sinivetikad e tsüanobakterid fütoplanktonis, sest neil on pikem (teatakse 25-30 erinevat liiki). eluiga võrreldes fütoplanktoniga. Mürgistusjuhte pole Eestis siiani · registreeritud. · Fütobentos ( põhjavetikad ja · soontaimed) maailma veekogudes
annaabi.ee 
