Maailmakirjandus IV. Loengute lühikonspektid
„Talvemuinasjutud“ (Winter’s Tales, 1942) ning pärast pikemat vaheaega „Viimased lood“
(Last Tales, 1957) ja „Saatuseanekdoodid“ (The Anecdotes of Destiny, 1958), lisa Aafrika-
mälestustele „Varjud rohul“ (Shadows on the Grass, 1960, eesti keeles 1994) ning pikem
jutustus „Ehrengard“ (1963). Enamiku oma teostest tõlkis Blixen ise taani keelde ja avaldas
Taanis oma kodanikunime all. /…/
Isak Dineseni tegelaste hulgas on palju häid jutuvestjaid. Kui ühelt neist, „Kardinali esimese
loo“ kangelaselt kardina Salviatilt küsitakse: „Kes te olete?“, ütleb kardinal: „Lubage ma
vastan teile klassikalisel viisil ja jutustan ühe loo.“
Tema vastus on iseloomulik, sest Dineseni esteetikas on keskne tegevustik, lugu. Lugu
määratleb tegelase, tegelane allub loo arenguloogikale, mitte vastupidi.