Seened
lihtsad avad, mis võimaldavad rakusisaldiste liikumist rakust
rakku. Samas võivad seda takistada mitmesugused membraaniseoselised struktuurid,
näiteks nn. Woronini kehad, mis sulgevad rakuvaheseintes esinevad avad.
Kottseente kehaks võib olla vaid üks rakk (pärmidel) või pikk niit, mis on vaheseintega
jaotatud rakkudeks (seeneniit ehk hüüf). Pärmid paljunevad pungumise või jagunemise
teel; seeneniidid ehk hüüfid kasvavad tipmiselt ning annavad külgmisi harusid. On ka
dimorfseid kottseeni, kes sõltuvalt keskkonnatingimustest esinevad kas üherakulise või
hüüfilise eluvormina. Nii näiteks kasvab liik Candida albicans inimese nahal ja
kehaõõnsustes pärmina, aga kultuuris toatemperatuuril kasvatades seeneniidistikuna.
Kottseentel, kel esinevad hüüfid, ei pruugi tsütoplasma ühinemisele e. plasmogaamiale
mitte alati järgneda tuumade liitumine e. karüogaamia. Selle tulemusel kujuneb enamasti
lühiealine, dikarüoosne e
annaabi.ee 
