Seened
rakuvaheseinad puuduvad ja seenehüüf on sisuliselt hulktuumne rakk. Seenehüüfid
kasvavad ja harunevad erakordselt kiiresti arvutuste järgi võib üksik organism toota
ööpäevas üle ühe kilomeetri seenehüüfe! Mitmes seenerühmas on osadel liikidel hüüfidena
kasv asendunud üksikrakkude pungumisega ning neid nimetatakse pärmseenteks või ka
pärmideks. Paljudel seeneliikidel esineb elutsüklis nii hüüfidena kasv kui ka pungumine
seda nähtust nimetatakse dimorfismiks.
Kõigil seenerakkudel esineb rakukest. Taimede ja protistide rakukestad koosnevad
peamiselt tselluloosist aga seente rakukesta peamiseks ehitusmaterjaliks on kitiin. Kitiin
on polüsahhariid, millest koosneb näiteks ka lülijalgsete eksoskelett. Seenehüüfide
rakukest ja selle all asetsev plasmamembraan on tavaliselt küllalt õhukesed. Õhuke
rakukest ja plasmamembraan hõlbustavad toitainete liikumist seenerakku ning vajalike
ensüümide eritamist väliskeskkonda