Rakkude jagunemine
o
pungumise teel. Tavaliselt sigivad mittesuguliselt paljunevad loomad siiski ka suguliselt.
Sugulisel sigimisel saadakse järglasi kahe isendi suguakkude tuumade ühinemisel e
viljastumisel, mis võib olla kehasisene või -väline.
Hermafrodiitsetel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja
samas organismis(viinamäetigu, vihmaussid, kaanid).
Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassuguelundid eraldi organismides(selgroogsed).
Neil esineb sugulist dimorfimi ehk kahekujulisust, s.t isas- ja emasloomad on erineva
kujuga.
Mõnedel loomadel võib esineda ka partenogenees e neitsisigimine. Järglane areneb
viljastamata munarakust. Lootejärgus toimub kromosoomide arvu kahekordistumine. Nii
võivad sigida näiteks mesilased, emased lehetäid, vähilaadsed.
1. kehasisene viljastumine- munarakk ja seemnerakk saavad kokku ema organismis
e keha sees. Rakkude tuumad ühinevad, tekib sügoot e viljastatud munarakk.
2
annaabi.ee 
