Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused
suuremad kui 100 ha ja 82 suuremad kui 50 ha. Ainult 46 järve on sügavamad kui 15
m. Sügavamad järved paiknevad Kõrg-Eestis. Järvede valgalad ja veevahetus on
väikesed. Enamasti vahetub vesi 2–4 korda aastas, umbjärvedes aga 3–5 aasta tagant.
Iga-aastane veetaseme kõikumine on 0,5–0,7 m, veerikastel ja veevaestel aastatel on
veetaseme muutus 1–2 m.
Eesti järvedes seguneb vesi täielikult kaks korda aastas (selliseid järvi nimetatakse
dimiktilisteks). Kevadine segunemine toimub reeglina aprillis-mais ja sügisene
oktoobris-novembris, kui kogu veesamba temperatuur on 4 ºC. Mõnes järves
(näiteks Verevi järves) vesi kevaditi ei segune, vaid seguneb ainult sügiseti, kuid nii ei
ole see igal aastal. Suvel võib veesamba temperatuur olla kihiti vägagi erinev. Suurtes
ja madalates tuultele avatud järvedes (näiteks Peipsis,
Võrtsjärves, Ülemistes, Vagulas, Ermistus) on veetemperatuur suhteliselt ühtlane.