Erikultuuride suhtumisest aega
lähtub ainult inimesest endast. Inimlik aeg on lineaarne, liikudes minevikust olevikku ja
olevikust tulevikku vääramatult Viimse Kohtupäeva suunas. Selge alguse ja lõpuga ajaline
lineaarne maailmapilt, mis põhineb juudi-semiidi ajakontseptsioonil, manifesteeriti kristlikus
religioonis. Modernistliku ajakäsitluse aeg kui alguse ja lõputa sirgjoon määrati ratsionalismi
ja valgustusfilosoofia valguses 18. sajandil, kui aega hakati mõistma kui ühe-dimensioonilist
paratamatut ja muutumatut kulgu, mille alustaladeks on aastakalender ja õiget aega näitav
kell. Muutus toimus, kui Einstein ,,täitis universumi kelladega, mis kõik näitavad õiget aega."
Ajataju kui teatud mudelit analüüsides võib jagada selle teisel ka tasandil nimelt isiklikuks
ja ühiskondlikuks ajaks. Pärandikaitse kontekstis on taolisel mudelil väga oluline roll kas
minevikust rääkides kõneldakse individuaalsest või ühiskondlikust ajast kuna enamasti need
annaabi.ee 
