palju parem ning seepärast, ei suuda anda meile linateos edasi nii häid efekte kui me ise oskame neid ette kujutada, kuigi tehnoloogia areneb sinna suunda, et varsti on kõik filmid ruumiliselt ja isegi nelja dimensioonilised, mis tähendab, et vihma saju korral saab ka filmi vaataja märjaks. Raamatu "Harry Potter" filmis on efektid edasi antud väga hästi, sest filmil oli väga suur eelarve, mis võimaldas tekitada väga võimaseid effekte ka kolme dimensiooniliselt. Lugedes raamatut veedame palju rohkem aega kui vaadates filmi, seepärast tunneme raamatu lõpus nagu oleksime ka ise osa raamatust ning mida rohkem me raamatu sisse langeme seda paremini jõuab meile kohale raamatu tegelik sisu ja mõte, filmid on üles ehitatud raha teenimise eesmärgil, raamatud aga edastavad sõnumit. Kui aga pole aega raamatuid lugeda siis mingil määral saab ka sisu ja mõtte anda edasi ka film kuid kindlasti mitte võrdeliselt raamatuga.
Religioonipsühholoogia on religioossete kogemuste, uskumuste ja käitumise uurimine. Religioonipsühholoogia uurimisobjektiks on sisemine ja välimine usuline käitumine. Religiooni- psühholoogia uurib, mis on inimese jaoks religioon, kuidas see avaldub ja palju muud. Meetodid on samad, mis sotsiaalteadusel- ankeedid, küsitlused, vestlus, introspektsioon ehk enesevaatlus jne. Saab uurida isiklikul ja sotsiaalsel tasemel, ühe- ja mitme-dimensiooniliselt. (allikas: http://et.wikipedia.org/wiki/Religioonips%C3%BChholoogia ) Usuline kriis on vaid üks nendest religioonipsühholoogia teemadest, mille kohta on hulgaliselt küsimusi ja suhteliselt vähe vastuseid. Ka mina huvitun nendest küsimusest, seetõttu valisingi selle teema. Esiteks oleks eesmärk mõista, milleks on inimestele usku vaja. Miks inimesed usuvad kedagi, kes ei ole viie meelega tajutav- Jumalat. Mõned usuvad rohkem, kuid teised vähem.. Miks luuakse reegleid- näiteks
annaabi.ee 
